Öö on minu jaoks piin,
ma rahu ei saa, sest sind pole siin.
Päev on segadust täis, on seisma jäänd aeg
ja pea ringi käib.
Uskumatuna kõik näib -
kas tõesti nii on see
või unenägu vaid?
Nii kauge ja suur on tunne mu sees,
ta möllab kui tuul.
Nüüd imestan vaid,
et kuidas küll enne ma hakkama sain.
Maailm tagurpidi käis
kui ilmusid sa, üllatusi täis.
Sa oled liiga hea,
sa oled liiga hea,
kõik tundub liiga hea.
Ma praegugi veel
sellest aru ei saa.
Muu enam ei loe,
nüüd juba on hilja -
ma peitu ei poe.
Maailm tagurpidi käis
kui ilmusid sa, üllatusi täis.
Sa oled liiga hea,
sa oled liiga hea,
kõik tundub liiga hea.
Ma praegugi veel
sellest aru ei saa.